Bali on tänasel päeval paradiis lõõgastust otsivale turistile, kes on oma tööga teenindud hulga raha ja nüüd valmis seda hoogsalt kulutama. Kõige rohkem näeb saarel austraallasi ja venelasi. Isegi uudistest käis läbi, et aastaga on Balit külastavate vene turistide arv kasvanud 50 prosenti. Ülejäänud rahvustest kuulsime palju prantsuse ja saksa keelt. Muidugi räägiti meile Jaava saarel korduvalt, et Bali on kallis. Seega mõneti ka trotsist tahtsin näha, kas asi on tõesti päris nii nagu räägitakse.
Praegu kirjutades mõtlesin, et saime päris kenasti seal hakkama, kuigi pidime alati hindade osas kauplema ja rohkem otsima, et leida majutust vastavalt meie võimalustele. Bali ei ole väga seljakotimatkaja sihtkoht, aga tänu sellele, et oleme kohaliku toiduga nii harjunud saime ikka soodsalt söönuks, sest bali elanikule mõeldud warungide hulgas leidus piisavalt selliseid, kus koheldi meid kohalikega võrdselt.
Suuremad turistikeskused on peamiselt mereääres ja üks suurem vaimsema suunitlusega linn Ubud asub saare keskel. Seal on kõik väga organiseeritud ja igal sammul tahetakse sulle midagi pakkuda. Aktiivseid tegevusi ja majutuspakette või eribusse, mis viivad ühest sihtkohast otse teise. Kogu saarel leiab erataksosid, mis pakuvad transporditeenust karmi hinnaga.
Vast suurim väljakutse oli transport, sest bemo st avaliku transpordi süsteem hakkab seal välja surema. Turism on inimeste elatustaset niipalju tõstnud, et rolleri või motika jõuab ikka peaaegu igaüks osta, mistõttu bemo juhtidel on järjest raskem oma mikrobussi inimestega täita ja meilt küsiti küll ikka ulmesummasid väikeste otsade eest. Nad rohkem peavad ennast juba taksodeks. Mitmel korral loobusime ja hääletasime hoopis. Sedasi kombineerides saime oma soovitud sihtkohad kõik läbi käia ilma, et oleksime üle maksnud. Muidugi jala liikusime ka tänu hääletamisele päris palju. Aga seetõttu nägime saart paremini ja sealseid väikeseid kombeid.
Vaatamata saare väiksusele on seal palju rohelust. Peaegu sadamast hakkab suur rahvuspark ja saare keskosa on tänu mägedele ka üsna roheline. Riisipõlde leidub muidugi palju, aga ka siin on turism juba kahju teinud, sest saarel ei ole enam mitmeid aastaid piisavalt saaki, et saareelanike vajadused katta. Põhjus peitub selles, et majutusasutused tarbivad niipalju vett, et põldudele enam ei jagu piisavalt. Põldude alt vabanenud maad kasutatakse rannaläheduses villade ehitamiseks ja kõik pakkumised teeäärtes on inglise keelsed, seega mitte kohalikele.
Ent siiski on saarel palju vaatamisväärset, eriti tulles Sumatralt on kontrast väga suur arhitektuuriliselt. Palju on hinduistlike templeid ja igas koduaias on ka väikesed altarid igapäevaste talituste läbiviimiseks. Päikeseloojangu ajal levib saarel ääretult mõnus viiruki lõhn ja värsked ohverdsed jäetakse erilistesse kohtadesse ning veega piserdatakse oma ärisid, et õnn ei jätaks maha ja kurjad vaimud ei tuleks ründama. Mina sain sellest aru nii, et kohalikud ikkagi üritavad hoida tasakaalu ja oma kombeid.
Ma ei taha kasutada sõna autentsem, aga saare keskel on küll rituaalide läbiviimine loomulikum, kus on turiste vähem. Elul seal on teine rütm.
Turistikohad on alati elavad ja kohvikud ootavad oma väliskülalisi einestama. Palju reklaamitakse tervisetoite ja mahekultuur on Ubudis väga levinud. Isegi ökopeod on olemas. Kunstipoodidel ei ole lõppu ega algust, neid on lihtsalt väga palju.
Balil on prügisse suhtumine hoopis teine. Püütakse vähendada plastiku kogunemist ja üldse on mitmeid taaskasutuse võimalusi ning tänavad on puhtad.
Ubud mulle meeldis, paar päeva võib seal ringi küll jalutada. Kuigi meie sealoleku ajal sadas palju vihma ja selletõttu puhkasime rohkem toas ja lugesime raamatuid.
Tore oli see, et Sanuris (saare lõunaküljel) elas üks meie programmi eestlane Helen, kes meid enda juures ühe nädalavahetuse majutas. Nende maja oli jällegi mitme peale üüritud ja sedasi igasugusest sagimisest eemal, oli seal väga mõnus olla. Tegime isegi kartulisalatit ja pastat ning üldse rohkem harjumuspäraseid toite. Nii mõnus, et saime seal ööbida.
Muidu mulle väga kokkuvõtteid ei meeldi teha, aga korralikult rahaga varustatud turistile peaks Bali olema ideaalne sihtkoht: väikese saare peale on seal huvitavaid poode riiete ja jalanõude soetamiseks. Hulgaliselt kohvikuid ja spaasid. Jooga kurususeid on seal lihtne leida ja sukelduma minna. Millegi taolise peale mõtlesime siis, kui ühel õhtul poe ees õlut rüüpasime ja leidsime, et me ei ole Bali turismimajandust eriti üldse toetanud. Isegi majutuse saime soodsma, kui seal tavaline ja tänu sellele ka kodusema, sest elasime kellegi kodu teisel korrusel.
Õuel oli seal lõppematu sagimine koos kukkede, kanade, laste ja vanuritega. Nad kõik olid väga loomulikud ja soojad. Järelikult ikkagi võib igaüks endale Balilt meelepärast leida, tuleb lihtsalt rohkem nurgataguseid läbi käia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar